Hüdropoonika tasub katsetamist

Taimede kasvuperiood oli lehtsalatil 52 päeva ning vürtspaprikal 57 päeva. Lehtsalati kasvuperiood oli piisav. Võib isegi öelda, et hüdropoonikast oleks võinud taimed nädal ennem ära võtta. Vürtspaprika puhul jäi aega napiks ning võrdlesin nende kasvu, kuid kasvataja jaoks oleks olnud hea võrrelda vürtspaprika ebamarjasid.
Tulemuste saamiseks kuivatasin, mõõtsin ning pildistasin lehti. Kuivatamine toimus 68 kraadi juures. Lehe pindala saamiseks pildistati üksik leht ning see töödeldi programmiga WinFolia. Kuivatatud lehti mõõtsin analüütlise kaaluga.

tulemused_1
Taimede lehtede võrdlus 3×3 cm paberiga.

Antud töös soovisin välja selgitada, millise meetodi puhul on idanevus kõige parem ja kasv kõige kiirem. Eeldasin loetud materjalidest, et hüdropoonikas on taimede kasv kiirem ning idanevus suurem kui mullasubstraadis. Tulemuste saamiseks kasutasin kahte andmeanalüüsimise programmi: dispersioonanalüüsi meetodit (ANOVA) ja vabavara andmetöötlusprogrammi R. Taimede pikkuse, kaalu ja lehe pindala analüüsimiseks kasutati dispersioonanalüüsi meetodit (ANOVA) ning andme analüüsiks kasutati vabavara andmetöötlusprogrammi R.
Tulemused näitasid, et taimede maapealsete osade kuivkaalud ei olnud erinevate kasvatusmeetodite puhul erinevad. Uuritav hüpotees ei pidanud paika, kuna tulemused näitasid, et taimede kõrguste võrdlemisel olid mulla taimed oluliselt suuremad kui hüdropoonikas.

tulemused_2
Vürtspaprika ja aedsalati taimede kõrgus katse lõpus.

Lehtede pindala oli mõlemal katsealusel liigil suurem mullal kasvatatud taimede puhul (p < 0,001). Üksiku lehe kuivkaalu mõõdeti ainult aedsalatil. Mulla substraadil kasvatatud aedsalati taimedel oli ühe lehe kuivkaal oluliselt suurem kui hüdropoonika taimedel (p=0,01) Samas ühe lehe erikaal ei olnud aedsalatil hüdropoonika ja mulla taimede vahel erinev (p=0,4), mis näitab, et taimede võime investeerida kuivaainet lehe pindalaühiku kohta ei sõltunud kasvusubstraadist. Vaadeldes üksiku lehe kuivkaalu, siis mullas kasvanud aedsalatil oli lehe kuivkaal suurem, kuid samas ühe lehe erikaal ei olnud lehtsalatil hüdropoonika ja mulla taimede vahel erinev. See näitab, et taimede võime omastada kuivainet lehe pindalaühiku kohta ei sõltu, mis substraadil taim kasvab. Kinnitust sai aga minu hüpotees, et hüdropoonika meetodi puhul oli idanevus parem. Lehtsalati ja vürtspaprika puhul ei arenenud kolmes mulla potis mitte ühtegi taime. Samuti võib välja tuua selle, et kui mullas olevast vürtspaprika seemnest arenes kolmest-neljast üks või kaks taime, siis hüdropoonikas enamasti kaks või kolm taime. Hüdropoonikas olevad vürtspaprika taimed olid küll väiksemad, aga 4 taimel olid katse lõpus valged õied juba avanenud, samal ajal, kui mullas kasvavatel taimedel õied alles arenesid. See viitab sellele, et hüdropoonikas oli taimed 4. nädalal rohkem arenenud kui mullas olevad taimed.

tulemused_3
Vürtspaprikas kasvuperioodi lõpus.

Samuti oli erinevus vürtspaprika lehtede värvuses. Hüdropoonikas olid vürtspaprika lehed silmnähtavalt rohelisemad kui mullas olevatel taimedel.

tulemused_4
Vürtspaprika lehtede värvuse erinevus (vaskapoolne vürtspaprika leht hüdropoonikas ja parempoolne vürtspaprika leht mullas).

Hüdropoonika taimed olid esimesel kasvuperioodil kaks korda suuremad, kui mullas olevad taimed. Hüdropoonika taimede hilisema kasvu pidurdumise põhjuseks võis olla see, et hüdropoonikas olevad taimed olid tihedamalt koos ja kasvasid alguses kiiremini tänu suuremale omavahelisele konkurentsile. Mullas kasvavatel taimedel oli aga piisavalt ruumi, et ühe lehe pindala suuremaks kasvatada.

tulemused_5
Vürtspaprika ja lehtsalati kasvuerinevus 1. perioodil.

Minu töö eesmärgiks oli võrrelda võrdsetel tingimustel olenemata substraadist kasvavaid taimi.
Kui panna olukord aga reaalsesse ellu, siis oleksid tulemused teistsugused, sest tavakasutaja enamasti ei kasuta niipalju toitaine ning valgustust. Kui teha katse, kus panna mullas olevad taimed kasvama ilma lisavalgustuseta, siis taimekasv oleks kordades aeglasem, kui seda oleks hüdropoonika seadeldise juures.
Kindlasti tasuks kaaluda mõtet, et kasutada uudsemat kasvatusmeetodit. Mitmed olulised tulemused olid paremad kui tavapärasel potipõllundusel, kuid ei saa öelda, et mullas kasvavad taimed halvemini. Samuti saab seadme ehitamisel saab panna fantaasia tööle ning ehitada just selline seade, mis on rahakotisõbralik ning mis sobib just Sulle. Kes soovib põhjalikumat ülevaadet hüdropoonika ajaloost, taimede kasvuomadustest ning seadme ehitamisest, siis kõike seda on võimalik lugeda minu bakalaureuse tööst.

Teele Kants

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *


*