Teada on, et aminohapped olid Maal olemas juba 3 miljardit aastat tagasi. Aminohappeid on leitud isegi Maale langenud meteoriiditükkidest. Siinkohal heidame pilgu aminohapete tähtsusele mitte ainult inimese ja looma, vaid ka taimede ja bakterite elus. Teame, et vitamiinidel on oluline roll ainevahetuses. Oma ülesande teostamisel on neil suur hulk abilisi, partnereid ning rakkude ehitusmaterjali.
Kes siis on vitamiinide abilised ja mida nad korda saadavad? Loodetavasti annab käesolev artikkel hea ülevaate taimede eluks vajaminevast ja kutsub esile natuke rohkem lugupidamist looduse poolt antud hämmastava koostöö vastu taimedes. Eelmises artiklis ”Vitamiinid taimedele” võrdlesime vitamiinide ja mineraalide tegevust organismis müüriladuja omaga. Müüriladuja laob kellu abil tellistest müüri. Kui ensüümid on müüriladujad, siis aminohapped on tellised ja vitamiinid on nagu kellu. Vitamiinidest juba teame üht-teist, kuid mis ülesanne on aminohapetel ja ensüümidel?
Aminohapped on valkude ehitusmaterjal. Aminohapped on valkude väikseimad ja keerulisima ehitusega komponendid. Valgu keemiline nimetus on proteiin. Teame, et valgud on eluliselt vajalikud meie tervisele ja heaolule. Kui meie toit ei sisalda piisavas koguses valke – ükskõik, kas siis taimseid või loomseid – võib meie tervislik seisund kannatada või võime isegi haigeks jääda.
Valkaineid kasutatakse sportlaste jõujookides, andes lisavalke ja soodustades lihaste kasvu. Valke leiab kõikjalt. Valgud on elutähtsate funktsioonide edasikandjad, toimugu see siis loomsetes, taimsetes või mikroorganismides.


