Uuenduslik aiameetod või traditsiooniline potipõllundus?

Teele Kants. TALLINNA ÜLIKOOL

Hüdropoonika ei ole Eestis väga levinud meetod kasvatamaks taimi enda ostarbeks, kuigi tööstuses on seda tehnoloogiat kasutatatud juba antiikajal. Ise puutusin esimest korda hüdropoonikaga kokku sõbra juures, kes oli endale ise ehitanud taimede kasvatamiseks vajaliku seadeldise. See tundus minu jaoks väga huvitav ning seejärel uurisin lähemalt, mis on hüdropoonika. Kuna nähtu üllatas mind ja tundus põnev, siis tulingi mõttele kirjutada sellel teemal bakalaurusetöö ja minna teemasse süvitsi.
Hüdropoonika puhul võlus mind see, et pole vahet, kus sa elad. Sa võid kasvatada taimi ükskõik kus. Inimestel ei ole vaja väikest aianurka ega suurt ruumi, kuhu panna kõiki enda potte. Piisab pisikesest pinnast ja saad kasvatada umbes neli korda rohkem taimi kui mullas.

hydro_vs_muld
Hüdropoonikas olevad taimed võtavad tunduvalt vähem ruumi.
Foto: Gunnar Kuut

Hüdropoonika süsteemid tööstuses maksavad palju, kuid tavakasutaja jaoks annab süsteemi ehitamine palju vabadust ning loomingulist mõtlemist. Inimesed on ehitanud neid süsteeme plastmasspudelistest säilitukarpideni.
Hüdropoonika on mitmete allikate väitel uudne ja paljulubav aiandusmeetod. Selle ajaloolist algust on raske öelda. Aga ühes ollakse kindel, et modernsele hüdrokultuurile pani aluse professor William Frederick Gericke aastal 1929. 1937 aastal kobineeris ta kreeka keelsetest sõnadest (hydros) vesi and (ponos) töö ning sai mõiste hüdropoonika.
Erinevates artiklites on lubatud suuri erinevusi võrreldes traditsioonilise kasvatusmeetodiga. Tänapäeval on raske inimestele öelda, et kõigile armastatud potiaiandus ei olegi see kõige õigem viis. Sellega seoses siis ka minu uudishimu selle vastu. Kas uus meetod on kiirem viis taime kasvuks või mitte?
Kui tavapäraselt istutavad inimesed kevadeti kõik enda köögiviljad mulda, siis oma katses panin samaaegselt taimed kasvama mulda ning veekultuuri. Katse jaoks valisin välja ühe korvõielise taime ja ühe maavitsalise. Korvõieliste sugukonnast valisin lehtsalati (Lactuca sativa var. Crispa). See otsus oli lihtne, kuna salat on väga populaarne meie söögilaual. Teiseks taimeks on vürtspaprika (capsicum frutescens), mis on väga levinud maitsetaim. Teda tuntakse mitmete nimede all nagu näiteks kibe paprika, Cayenne pipar, kirbik, kajenne paprik.
Töö eesmärk on uurida hüdropoonikas ning mullas kasvatatud taimede kasvuerinevusi ning millise meetodi puhul on idanevus ja kasv kõige parem. Peamiseks kontrollitavaks hüpoteesiks oli see, et hüdropoonikas on taimede kasv kiirem kui kasvatatuna tavapäraselt mullasubstraadil. Kindlasti on nii ühel kui ka teisel meetodil omad eelised. Taimed panin kasvama 1. märtsil.

hydro_vs_muld2
Vürtspaprika mullas ja kivivillas.
Foto: Gunnar Kuut

Plaani teostamiseks oli aga vaja mitmesuguseid asju ning head nõu. Selleks võtsin ühendust Eestis hüdropoonikaga tegutseva Aquaplantiga, kes tegeleb vajalike seadeliste, väetiste, valgustuse ja süsteemide müügiga. Lisaks sain nende käest palju uusi teadmisi, et antud tööd võimalikult hästi ja õigesti teha.
Taimed hakkasin kasvatama kodus. Kasvatamise tegi keeruliseks limiteeritud päevavalgus. Taimede kasvuks pidi seetõttu kasutama lisavalgustust. Panin mõlemast taimesordist kasvama Terra Professional Pro Plus mulda ning hüdropoonika taimed kivivilla kuubikutesse. Kivivilla kuubikuid niisutasin vee ja Hesi Hydro Growth´ga ning lisasin Bio Rhizotonicut.
Järgmises artiklis kirjeldan vesikultuuri põhimõtteid ja töö käiku detailsemalt.

Teele Kants

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *


*